Mõiste arendas välja psühhoanalüütik ja pediaater D. W. Winnicott, kelle arvates on hea ema esmaseks ülesandeks luua lapsele elu alustamiseks ja arenguks soodne, hoidev keskkond, mis võimaldab lapsel omas tempos iseseisvuda. Winnicott nimetab ema ka keskkond-emaks, kes võimaldab lapsel kogeda kõikvõimsuse tunnet ja aitab lapsel sellest sammhaaval vabaneda, et tagada järkjärguline eraldumine emast, toetades reaalse mina arengut ja samas pakkudes lapsele turvalisuse tunnet suhtes esinevate vältimatute ebaõnnestumiste korral. Arengu soodsal kulgemisel muutub keskkond-ema objekt-emaks, keda laps tajub eraldi olevana. Kui ema ei ole võimeline kohandama end lapse vajadustele, siis lapse kõikvõimsuse tunne ei ole saanud tuge ja areneb välja vale-mina. Muusikateraapias luuakse „hoidev keskkond“ metafoorses tähenduses. Teraapiaprotsessi jooksul esile kerkinud emotsionaalsete seisunditega toimetulekut võimaldavad kliendile terapeudi pakutav toetus, regulaarselt piiritletud ja sarnaste tegevustega seansid, empaatiline õhkkond ja muusika kasutamine lõõgastumiseks
