Vars 30–120 cm pikk, lamav või tõusev, harunenud, neljakandiline. Sulglehekesed linaalsüstjad, kuni 2 cm pikad ja 1–4 mm laiad. Õisikud lehtedest püikemad. Õied koondunud tihedatesse rohkearvulistesse kobaratesse. Õitseb juunist augustini. Õied sinakaslillad. Nektar on suhkrurikas ja sisaldab kuni 50% suhkruid. Meeproduktiivsus kuni 100 kg/ha. Kirjanduses hinnatakse hiireherne meeproduktiivsuseks isegi 180–370 kg/ha. Hiirehernel esinevad ka õievälised nektarinäärmed, millelt mesilased samuti nektarit koguvad, kuid see nektar on suhkruvaesem. Mesi hele, läbipaistev, maitselt sarnaneb läätspuult kogutud meega. Peale hariliku hiireherne esineb meil veel aed-hiirehernes Vicia sepium L., karvane hiirehernes Vicia hirsuta L. S. F. gray, neljaseemneline hiirehernes Vicia tetrasperma L. Schreb, mets-hiirehernes Vicia sylvatica L. ja mandri lääneosas ja saartel püstine hiirehernes Vicia cassuhica L. Viimastel aastatel on meile arvatavalt Poolast koos keerispeaseemnega sisse toodud veel kaheseemneline hiirehernes.
