Hereetikuks saab nimetada vaid kristlast, kes pole oma usust lahti öelnud (vastasel juhul on ta juba usutaganeja ehk apostaat), kuid on omaks võtnud sellised seisukohad või õpetuse, mille kirik on ametlikult hereesia ehk valeõpetusena hukka mõistnud. Nüüdisajal, kus alternatiivseid õpetusi kuulutatakse hereesiaks üha harvem, on see termin valdavalt kasutusel ajaloolises tähenduses.
