Heresioloogia teket seostatakse enamasti Pühakirja kanoniseerimise ja kristliku õpetuse fikseerimisega varakeskajal, mis andis kirikule võimaluse liigitada kõik alternatiivsed tõlgendused ja õpetused hereesiateks ning neid sellest vaatepunktist ka uurida, kirjeldada ja kummutada. Heresioloogia kui poleemilist teoloogiat, aga ka dogmadelugu toetava teoloogilise distsipliiniga tegeldi eriti intensiivselt keskajal, nüüdisajal on see taandunud pigem kirikuloo uurimisvaldkonnaks, mis vaatleb hereesiaks kuulutatud õpetuste ja liikumiste teket ning arengut ajaloos.
