Silpnimetused võeti kasutusele 11. sajandil Itaalias, kui Guido Arezzost töötas välja solmisatsiooni süsteemi, mis põhines heksahordidel (2 tervetooni all, pooltoon keskel ja 2 tervetooni ülal).
Sobivad kirjakujud on nii heksakord kui ka heksahord. Sõna lähtub algselt kreeka keelest (hexachordos 'kuuekeeleline'). Kreeka kreeka χ-i (ch) vasteks võib eesti keeles olla k või h(hh).
Varasemais ÕS-ides on olnud fikseeritud k-ga kirjakuju, osas sõnaraamatuis on paralleelselt käibinud kuju heksahord.
