et

hõõrdhäälik

1 substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 15.06.2024

Meanings

konsonant (nt f, s, š), mille moodustamisel õhuvool tekitab hääldusorganite kujundatud kitsas ahtuses hõõrdudes pideva kahina
Synonyms

Translations

Usage examples
  • Tähemärk ź tähistab helilist ja ć helitut hõõrdhäälikut.

Terminological databases

Foneetika sõnastik

ID 378711 Last modified 17.03.2023
View dataset
View dataset
Domain phonetics
frikatiiv
hõõrdhäälik
fricative
  • konsonant, mille hääldamisel tekitatakse kõnetrakti mingisse ossa ahtus, milles tekib hõõrdumismürana tajutav õhuvoolu turbulents, nt [s], [ʃ], [f], [h]
ülemmõiste
frikatiiv
hõõrdhäälik
fricative
spirant

Word forms

Inflection Type 2

hõõrdhäälik hõõrdhäälikud
hõõrdhääliku hõõrdhäälikute
hõõrdhäälikut hõõrdhäälikuid

Etymology

tõlkelaen
  • hõõrdhäälik
    • Reibelaut

Related words not available

Phrases and phrasal verbs not available

Compounds with search word as second component not available

Compounds with search word as first component not available

More similar words

Possible translations

Search the same word

in the EU's IATE term base
Searching web examples...
Searching translated usage examples...