Suur skeema on kõrgeim pühendumise aste, milleni mungal või nunnal on õigeusus võimalik jõuda. Traditsiooniliselt on see märgiks, et ollakse jõutud eriti sügava askeesi ja palveeluni ning seetõttu võetakse suur skeema sageli vastu alles pärast aastakümneid mungaelu. Enamik kloostrielanikke selleni ei jõuagi. Loa suurde skeemasse pühitsemiseks annab kloostriülem ehk iguumen, sellega kaasneb juba väikeses skeemas antud mungatõotuste kordamine, taas uue nime saamine ning Kristuse kannatusi ja piinariistu kujutava rüü ehk analabose kandmise õigus. Õigeusu eri traditsioonides võib lisanduda veel muid rõivaid (nt vene kombestikus eriline peakate – kukol). Sageli eemaldutakse suures skeemas igapäevasest kloostrielust ja püüeldakse eraldatuses lakkamatu palve poole. Suure skeema vastu võtnud pühendunut nimetatakse skeemamungaks või skeemanunnaks.