detektor, milles detekteeriva materjalina kasutatakse germaaniumi; märksa suurema energiatundlikkus (elektron-auk-paari tekkeks vajalik energia ligikaudu 3 eV) ja energia lahutusvõime kui gaastäitega kiirgusdetektoritel (ioonpaari tekkeks vajalik keskmine energia 34 eV); germaaniumil (Z=32) tunduvalt kõrgem neeldumise ristlõige ja seega ka tuvastustõhusus kui ränil (Z=14)
