Mesilasemal on väga hästi arenenud suguelundid, mis koosnevad paaris munasarjadest, paaris munajuhadest ja mittepaaris munajuhast, tupest, seemnepaunast, limanäärmest ja tupest. Munasarjad on paarisorganid, mis koosnevad munamõikudest e torukestest, mis omakorda moodustavad kaks pirnikujulist moodustist. Kumbki neist sisaldab 140–200 munatorukest, milles moodustuvad munad. Munade valmimine (ovogenees) kestab tavaliselt 60 tundi. Munad munatorukestes valmivad pidevalt ja liiguvad mööda neid edasi munajuha poole. Küpsed munad lähevad edasi munajuhasse. Kummagi munasarja munajuhad suubuvad ühisesse mittepaarilisse munajuhasse, kust liiguvad edasi tuppe, kus nad viljastuvad spermatosoididega, mis asuvad seemnepaunas. Munajuhad on kurruliste seintega, mis võimaldab nende mahtu suurendada. Noore ema paarumisel satub munajuhadesse suur hulk spermatosoide, mis liiguvad sealt edasi seemnepauna 18–24 tunni jooksul. Spermatosoidid säilivad seemnepaunas kuni mesilasema elu lõpuni. Spermatosoidide lõppemise korral hakkab mesilasema munema viljastamata mune, millest arenevad isamesilased e lesed. Seemnepauna väliskihil asub nääre, mis toodab toitaineid spermatosoididele. Paarismunajuhad ühinevad paarituks munajuhaks, millesse siseneb seemnepaunast väljuv seemnejuha. Seemnepaunast väljuva juha alguses paikneb seemnepump, mis reguleerib spermatosoidide väljumist paunast.
