Hierarhiliste organisatsioonidena on vaimulikel ordudel ja kongregatsioonidel mitmetasandiline juhtimine, mille tipus seisab ordu esindajate üldkogul ehk generaalkapiitlil kindlaks ametiajaks (tavaliselt 3–9 aastaks) valitav orduülem. Eri ühendustes võib orduülema ametinimetus varieeruda: nii nimetatakse endistes ja praegustes rüütliordudes orduülemat suur-, kõrg- või ordumeistriks, frantsisklaste ordudes generaalministriks, benediktlaste ja tsistertslaste ordudes ülemabti(ssi)ks, karmeliitidel ülemprior(ess)iks jne. Kuna orduülemate ametinimetustes sisaldub enamasti ladina sõna generalis, on vahel eesti keeles kasutatud ka tõlkevastet „ordukindral”, kuid vaimulikus kontekstis sobib seda kasutada ainult jesuiitide puhul, mis on sõjaväelise analoogia põhjal üles ehitatud ordu (ametlikult on jesuiitide orduülema ametinimetus siiski ülemeestseisja (praepositus generalis)).