Tsentraliseeritud ordudes, näiteks dominiiklastel, frantsisklastel, karmeliitidel ja tsistertslastel on generaalkapiitel kogu ordu kõrgeim juhtorgan – esinduskogu, mida juhib orduülem ja kuhu kuuluvad kõrgeimad orduametnikud ning ordu allüksuste (provintside, kloostrite) esindajad. Detsentraliseeritud ordudes, kus kloostrid on iseseisvad, olles ühinenud vabatahtlikult ordusisesteks kongregatsioonideks, näiteks benediktlastel ja augustiinlastel-koorihärradel, moodustatakse generaalkapiitlid sarnastel alustel, kuid toimuvad kongregatsiooni, mitte ordu tasandil. Selliseid generaalkapiitleid on nende eristamiseks vahel nimetatud ka kongregatsioonikapiitliteks. Tavaliselt koguneb generaalkapiitel korra aastas ja otsustab ordu või kongregatsiooni kõige olulisemaid küsimusi, sealhulgas valib sellele juhid.