Eesti keeleteaduses peetakse geminaatideks pikki konsonante, mida poolitab silbipiir (nt sõnas suppi), aga mitte neid, mis on küll pikad, aga jäävad ühte silpi (nt metsi või sõna lõpus supp). Eesti traditsioonist väljaspool selline eristus puudub, pikka konsonanti ja geminaati kasutatakse sünonüümsena. On keeli, kus esinevad ka sõnaalgulised geminaadid, nt jaapani keel.
