Talvise söödakulu all mõistetakse seda sööda hulka, mis kulub mesilasperel eelkobara moodustumisest, kuni kevadise haudmekasvatamise alguseni. Meie tingimustes tavaliselt 1. oktoobrist kuni 1. märtsini. Ideaalsetes tingimustes, kui mesilaspere talverahu ei häirita ega ei esine ka väga suuri välisõhu temperatuuri kõikumisi, tarvitab mesilaspere eelnimetatud perioodi jooksul minimaalselt 8 kg süsivesikuterikast sööta. Valgusööda tarve sellel perioodil on minimaalne. Kuna ideaalseid tingimusi talvitumiseks tuleb ette väga harva, arvestatakse ühe mesilaspere talviseks söödatarbeks keskmiselt 12 kg. Märtsis, kui algab haudme kasvatamine, suureneb söödakulu järsult. Varakevadel on mesilasperede söötmine komplitseeritud, siis arvestatakse mesilaspere normaalseks talvitumiseks 16–18 kg süsivesikuterikast sööta ja umbes 2,0–2,5 kg suira. Kui suiravarud varakevadel tarus vähenevad alla 1,0 kg, hakkab ema munemist piirama. c) Suvine söödakulu sõltub peamiselt pere tugevusest ja haudme hulgast. Üks mesilaspere kulutab aastas umbes 70–90 kg mett, millest 10–12 kg kulutatakse ära talveperioodil. Selleks, et üles kasvatada 10 noort mesilast vajatakse keskmiselt 1,5 g suira. Aastas kulutab keskmine mesilaspere oma vajaduste katteks 16–20 kg suira.
