Tähendamissõna ehk võrdum kadunud pojast (Lk 15:11–23) räägib jõukast isast, kellel on kaks poega. Noorem nõutab isalt pärandiosa välja ja läheb võõrale maale, kus ta selle kiiresti ära pillab. Kui tal äärmine kitsikus käes on, pöördub ta kahetsedes oma isa juurde tagasi ja palub, et see võtaks ta oma palgaliseks. Isa aga võtab ta rõõmuga vastu ja korraldab peo, öeldes: „... see mu poeg oli surnud, ja on jälle saanud elavaks, ta oli kadunud, ja on leitud!“ Kadunud poeg on võrdumis tõlgendatav kui Jumalast kaugenenud patune inimene, isa aga on Jumal, kes kahetsejat ei karista, vaid ta rõõmuga oma osadusse võtab.