Kihlumisega väljendavad mees ja naine, et nad kavatsevad abielluda ja hakkavad pulmadeks valmistuma. Kihlatud on sestpeale pruut ja peigmees ja nad võivad kanda kihlasõrmust. Kihlumise tavad on eri aegadel ja eri paigus olnud erinevad. Rahvakombe kohaselt on kihluse eel tehtud peigmehe kosjaskäik, et paluda pruudi vanematelt neiu kätt. Kihlamise talitust võib pidada kirikus, kodus või mujal sobivas kohas; talituse läbiviijaks on vaimulik või kirikukorra kohaselt ka mittevaimulik. Kristlikul viisil kihlumisele on olnud eeskujuks vana idamaa ja Vana Testamendi kombestik, mis omal ajal tõi kaasa ka õiguslikud suhted. Kuigi kihluse katkestamine oleks vastastikku antud tõotuse murdmine, ei too see kiriku seaduse kohaselt kaasa takistusi uuesti kihluda.
