Läänekirik pühitseb Issanda ristimise püha enamasti kolmekuningapäevale järgneval pühapäeval. Idakirikus pühitsetakse Kristuse ristimise ehk Jumala ilmumise püha 6. jaanuaril. Suur veepühitsus toimub kirikus või näiteks ka jõel, järvel, allikal. Sel päeval on kombeks teha veekokku ristikujuline jääauk, kus usklikud kastavad end kolm korda üleni vette. Kui Ristija Johannes ristis Jeesuse Jordani jões (Mk 1:9–11) teda vette kastes, muutus kogu jõe vesi pühitsetuks, sellest sai alguse ristimistalitus. Vee pühitsemine oli märk kogu loodu pühitsemisest ja tähistas inimese uuekssündi ristimise läbi. Esimestel sajanditel tunti seda püha ka valguse pühana, sest see märkis Kristuse kuulutustegevuse algust, st Jumal tuli maailma valgustama, et ka inimene saaks vastu võtta Püha Vaimu. Päeva liturgiline värv on valge.