healoomuline kramp, mis on põhjustatud kõrgest palavikust ilma muude krampe põhjustavate haiguste ja seisundite olemasoluta
an epileptic-type seizure associated with a fever
Hea teada
Such seizures affect up to 4% of children, usually aged between six months and six years, and generally last less than ten minutes. Seizures do not lead to mental retardation or cerebral palsy, although the risk of developing epilepsy is around 2%, especially when other risk factors, such as family history, are present. Seizures may be recurrent, but the risk of this can be minimized by attempts to reduce the fever. The underlying infection is usually viral, but more serious conditions, such as meningitis, should be excluded.
Febriilne kramp on kõige sagedasem teadvushäirega krambihoo põhjus. Tegemist ei ole epilepsiaga ja febriilsete krampidega lastel ei ole epilepsia oht suurem kui teistel lastel.
Febriilseid krampe esineb sagedamini vanuses 3 kuud kuni 5 aastat. Kuni 4 % kõigist lastest on ohustatud ning tavaliselt on olemas ka pärilik eelsoodumus ehk peres on febriilseid krampe esinenud.
Febriilsed krambid on sage neuroloogiline häire 6 kuu kuni 5 aasta vanustel lastel. Enamasti vallandub hoog haigestumise esimese palavikusaki foonil. Febriilsed krambid jagatakse kliinilise pildi järgi lihtsateks, mis moodustavad enamiku, ja kompleksseteks.
Lapseeas on krambihoogude peamine põhjus palavikukramp. Kuna lastel on krambid väga kerged tekkima ning väikelastel tõuseb kehatemperatuur väga järsult, võib palavikuga lastel kehatemperatuuri tõusmise ajal tekkida üldine toonilis-klooniline kramp. Ligikaudu 3–5% las-test vanuserühmas 5 elukuud kuni 5 eluaastat tabab kas üks kord või korduvalt palavikukramp.
Febrile seizures can be frightening, but nearly all children who have a febrile seizure recover quickly, are healthy afterwards, and do not have any permanent neurological damage. Febrile seizures do not make children more likely to develop epilepsy or any other seizure disorder.
