Püülivalmistamisel saadakse kliid: jäme- ja peenkliid. Viimane kannab ka nisu-söödajahu nimetust. Jämekliid on toorkiurikkamad ja proteiinivaesemad kui peenkliid.
Jõusöödatehas ei tee jäme- ja peenkliide vahel vahet, siin kasutatakse neid ühteviisi nisuklii nimetuse all. Nisukliides on rohkem proteiini (15 %) ja toorkiudu (10 %) kui nisujahus.
Nisukliidel on mõõdukalt lahtistav toime. Seetõttu soovitatakse seda anda lehmadele, emistele ja märadele peripartaalsel perioodil, mil tavaliselt ilmneb kõhukinnisus.
