Ümberlõikamine tähistas lepingut, mille Jumal oli sõlminud Aabrahamiga (1Ms 17): selle lepingu rahvas ootas Messiat, kellest kuulutasid prohvetid. Jeesus, kelles Jumal sai inimeseks, allus judaismi kommetele ja näitas sellega, et tema on see, kelles läheb täide tema enda ettekuulutus. Sel päeval pandi talle ka tähenduslik nimi Jeesus (heebrea ja aramea keeles „päästja”), sest temast sai maailma päästja (nt Mt 1:21, Mk 9:38–39). Need kaks sündmust meenutavad kristlasele uut lepingut Jumalaga, ka kristlaseks olemine kuulub selle lepingu juurde. Lisaks õigeusu kirikule tähistavad seda püha ka luterlased ja mõned anglikaani kirikud. Õigeusu kirikus on 1. jaanuar ka püha Vassili Suure (330–379) mälestuspäev. Luteri kirikus nimetatakse seda ka Jeesuse ümberlõikamise pühaks ja nimepäevaks. Katoliku kirik loobus Issanda ümberlõikamise püha nimetusest 1960. aastal seoses liturgilise kalendri korrastamisega, kuid see päev jäi jõuluoktaavi lõppu tähistama ja 1969. aastal paigutus sellele päevale ka püha Jumalasünnitaja Maarja suurpüha.
