Evolutsionism võimaldas luua mitmeid usundilisi algupärateooriaid. Eristatakse varajasemat evolutsionismi ja selle pinnalt lahkuda püüdvat hilisemat evolutsionismi. Varasematest evolutsionistidest on tuntumad A. Bastian (inimkultuuri ühtsuse tingib kogu inimpsüühikale omane „elementaarmõtlemine“), J. J. Bachofen (tõi esimesena teadusesse matriarhaadi mõiste ja pidas perekonnasuhete arengu aluseks usundi evolutsiooni), J. MacLennan (tuletas kultuuri alguse emaõiguslusest; eksogaamia tekkis naistepuudusest, ja kui viimane kadus, asendus eksogaamia endogaamiaga ja matriarhaat patriarhaadiga), H. Spencer (ühiskonna areng toimub eluslooduse seaduste järgi; religioon on tekkinud ürgsetest hingekujutlustest ja surnukultusest), J. Lubbock (eristas kiviajas paleoliitikumi ja neoliitikumi; usundite arengurida oli ateism, fetišism, totemism, šamanism, jumalausundid), E. B. Tylor (leidis, et usundi alguses seisab animism kui religiooni miinimum; väitis, et iga inimkultuuri aste on eelneva tulemus ja järgmise eeldus; võttis tarvitusele kultuurielementide klassifitseerimise ja igandite väljasõelumise meetodi), J. Lippert (vanimad usundid olid hingeusk, surnuteusk ja esivanematekultus; usundi tekkel on tähtis osa emotsioonidel; ajalugu on inimese ja looduse pidev võitlus), L. H. Morgan (avastas sugukondlikult poliitilisele organisatsioonile kulgemise üldkehtivuse põhimõtte; järjestas perekonnasuhete arengu faasid: promiskuiteet, veresugulusperekond, rühmabielu, paarabielu, patriarhaalne polügaamia, monogaamia; ühiskonna ajaloo põhiliin kulgeb metslusest läbi barbaarsuse tsivilisatsioonile).
