Evangelikalism tekkis pietismist ning reformeeritud kristluse presbüterlikest ja puritaanlikest harudest saadud mõjutuste toel Briti impeeriumis ja Ameerika Ühendriikides 18.–19. sajandil toimunud usulise ärkamise lainetes. Liikumine levis üle eri uskkondade, enim evangelikaale on baptistide, nelipühilaste, metodistide, reformeeritud ja karismaatiliste kristlaste seas. Selle peamiseks keskuseks kujunesid Ameerika Ühendriigid, kus see omandas eriti 20. sajandi teisel poolel ka tugeva poliitilise mõju. Tegemist on valdavalt konservatiivse liikumisega, mille neli peamist tunnust on ristimisele eelneva isikliku pöördumise ehk uuestisünni kogemuse tähtsustamine, vankumatu usk Piibli jumalikku päritollu ja ilmeksimatusesse, Jeesuse Kristuse ristiohvri käsitamine lunastusõpetuse keskmena ja tema taastuleku intensiivne ootus (premillenarism).
