Search - entrance

The waters bounded by a line drawn from Gilbjerg Head (56° 08' N, 12° 18' E) on the north coast of Zealand to Kullen (56° 18' N, 12° 28' E) on the coast of Sweden; then in a southerly direction along the coast of Sweden to the Falsterbo lighthouse (55° 23' N, 12° 50' E); then through the southern entrance to the Sound to the Stevns lighthouse (55° 19' N, 12° 28' E) on the coast of Zealand; then in a northerly direction along the east coast of Zealand as far as the point of departure.

entrée

Eingang

suuaukko

Mesindusleksikon

ID 482229 Last modified 26.10.2022

View dataset

lennuava

entrance

Flugloch

lentoaukko

леток

ava mille kaudu mesilased saavad tarust välja tulla ja sinna tagasi minna

Good to know

Lennuava peab olema piisavalt suur, et selle kaudu saaks toimuda ka taru ventileerimine. Lennuava peab vastama pesa suurusele. On kindlaks tehtud, et iga pesas oleva raami (kärje) kohta peab olema vähemalt 1 ruutsentimeeter lennuava. Lennuava välimiseks kõrguseks soovitatakse 10–20 mm. Üle 20 mm kõrgust lennuava on mesilastel raskem kaitsta suuremate sissetungijate eest, alla 10 mm kõrguse lennuava puhul aga halveneb taru õhuvahetus. Lennuavad võivad olla veel alumised ja ülemised. Alumise lennuava alumine serv on tavaliselt ühes tasapinnas taru põhjaga, ülemine aga paikneb umbes 10 cm raamide ülemistest liistudest madalamal. Ülemise lennuava olemasolu tagab suvel tarus parema ventilatsiooni. On täheldatud, et ülemise lennuavaga tarudest tulevad mesilased varem puhastuslendlusele. Samal ajal on ülemise lennuavaga tarudes talvituvatel peredel söödakulu 10–15% suurem kui alumise lennuavaga tarudes. On täheldatud ka seda, et alumise lennuavaga tarudes on pere talverahu sügavam. Seda seletatakse sellega, et mesilaste hingamisel erituv süsihappegaas on õhust raskem ja vajub allapoole, kuid aktiivse ventilatsiooni puudumisel väljub tarust halvasti. Süsihappegaasil on mesilastele uimastav mõju, mistõttu suurema süsihappegaasi sisaldusega õhus on mesilaste talverahu sügavam.

lennuava

entrance

Flugloch

lentoaukko

леток

Mesindusleksikon

ID 482278 Last modified 05.04.2023

View dataset

lendla

entrance

Flugloch

lentoaukko

lentolauta

леток

lennuava

Good to know

Tarude lendlad jagatakse sõltuvalt nende ehitusest kaheks: a) otselendlad ja b) murtud lendlad (vt otselendla, murtud lendla). Pakktarude ajastul tehti taru lendla suulaua alumisse ossa. See tähelepanek oli pärit loodusest. Ka tänapäeval valivad mesilast ära lennanud sülemid endale elupaigaks koha, kus sisspääs asub kärgedest või pesast madalamal. Puuõõnsustes võib mesilaste pesa paikneda isegi meetri jagu lennuavast kõrgemal. Arvatavasti sellepärast ongi inimeste poolt konstrueeritud tarudel peamine lennuava paigutatud ühele tasapinnale taru põhjaga. Inimene on seda püüdnud ka mitut moodi põhjendada, kuid ikka oma vaatevinklist lähtudes. Uurimistööde tulemused kinnitavad, et ülemise lendla kaudu kaob taru pesaruumist 33% rohkem soojusenergiat kui alumise kaudu. Ka öisel ajal eraldub taru pesaruumist ülemise lendla kaudu palju soojust, mis pidurdab pere arengut kevadperioodil.
Lendla peab igal aastaajal tagama mesilasperele küllaldase õhuvahetuse ja ühenduse välismaailmaga. Eriti oluline on see suvel, kui mesilaspere on saavutanud maksimumtugevuse ja vajab seepärast maksimaalselt õhuhapnikku. Slovakkia mesinikud on tulnud järeldusele, et tarul peab olema ainult üks lendla, sest rohkem lendlaid, mida mesinik oma äranägemise järgi muudab kas kitsamaks või laiemaks, desorienteerib mesilasi. Nad hakkavad pesas teisiti paigutama nii hauet kui ka talvesööta. Liiga sagedane lendla suuruse muutmine häirib mesilasi igal aastaajal, eriti aga talveperioodil. Piisava õhuvahetuse tagamiseks peab iga pesas oleva kärje kohta olema lendla avatud 1 cm ulatuses. Sellega tuleb arvestada ka tarude ehitamisel. Teiseks probleemiks on lendla kõrgus. Üldiselt on teada, et lendla kõrgus ei tohiks olla alla 10 mm. Madalam lendla halvendab õhuvahetust, sest lendla peab tagama kahesuunalise õhu liikumise. Liiga madala lendla puhul lahendavad mesilased õhuvahetuse probleemi omamoodi ja väga leidlikult. Kui lendla on piisavalt lai, kasutavad mesilased tarust niiske õhu väljutamiseks vaid teatud lendla osa, kuid teine (tavaliselt väiksem) osa jäetakse vabaks ja sealtkaudu pääseb tarru värske õhk. Seda lendla osa, mida mesilased taru ventileerimiseks ei kasuta, nimetatakse lendla passiivseks osaks. Kõrgem lendla tagab loomulikult ka parema õhu juurdevoolu pesasse. Seega on suveperioodil kõrgem lendla igati õigustatud, kuid võimaldab hilissuvel või sügisel, kui mesilased öösiti enam lennuava ei valva pisinärilistel, vaba sissepääsu. Nii pääseb põld-karihiir tarru juba siis, kui lendla kõrguseks on 12 mm. Eriti kõrge lendlaga (20 mm) paistab silma Root-Langstrothi taru. Nimetatud taru puhul kasutatakse lendla avause vähendamiseks hilissuvel nn Rooti pulka.

lendla

entrance

Flugloch

lentoaukko

lentolauta

леток

Purjetamise terminibaas

ID 468057 Last modified 24.04.2023

View dataset

sissepääs

sissekäik

entrance

sissepääs

sissekäik

entrance

Purjetamise terminibaas

ID 629444 Last modified 06.09.2022

View dataset

sissesõit

entrance

sissesõit

entrance

entrance

EKI Combined Dictionary 2026

Meanings

Terminological databases

EKI terminibaas Esterm

Mesindusleksikon

Mesindusleksikon

Purjetamise terminibaas

Purjetamise terminibaas

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

Web examples