80% kõigist õistaimedest on risttolmlevad, st, et nende õied ei viljastu sama õie õietolmuga. Risttolmlevatest taimedest omakorda vajavad tolmeldamiseks 4/5 putukate abi. Putuktolmlevate (entomofiilsete) taimedel sõltub seemnete moodustumine suurel määral sellest, kui hästi õied said tolmeldatud. Putuktolmlevate taimede õite viljastumiseks on vaja teatud arv putukate külastusi ajal, mil õis on veel fertiilne. Sõltuvalt taime liigist püsivad õied viljatumisvõimelistena üldreeglina 42–48 tundi. Mõnede taimeliikide õied vajavad viljastumiseks kuni 40 putukate külastust, mõnedele aga piisab 8–10 külastusest. Putuktolmlevaid taimi on mitmesuguseid: a) kahekojalised taimed, millel ühel taimel arenevad ainult emasõied (emastaim), teisel aga isasõied (isastaim). Kahekojalisus välistab isetolmlemise (kanep, humal, astelpaju jne). Teine rühm putuktolmlevaid taimi on sellised, et ühel taimel asuvad eraldi nii isasõied kui ka emasõied (meil tuntumatest taimedest kurk, kõrvits). Kolmanda, kõige suurema rühma putuktolmlevatest taimedest moodustavad taimed, kelle õied on kahesugulised. St et ühes ja samas õies paikneb nii emakas, kui ka tolmukad. Vältimaks õite isetolmlemist on ühtedel õitel pikad tolmukakandjad ja lühikesed emakakaelad, teistel jällegi pikad emakakaelad ja lühikesed tolmukakandjad. Sellistel taimedel on teatud määral isetolmlemine võimalik, kuid samas valmivad emakas ja tolmukad erinevatel aegadel. Kõigi putuktolmlevate taimede õied eritavad nektarit ja lõhnavad, et meelitada ligi neid tolmeldavaid putukaid. Samuti on putuktolmlevate taimede õied värvilised või suured ja silmatorkavad. Pärast õite viljastumist õite nektarieritus üldreeglina lakkab, v.a meil esinevatest korjetaimedest pärn.
