Algselt nimetati entsüklikaks kõigi piiskoppide ringkirju, kuid alates 18. sajandist kinnistus see nimetus roomakatoliku kirikus vaid teatud tüüpi paavstlikele läkitustele. Entsüklika on paavsti läkituste hierarhias teisel kohal apostliku konstitutsiooni järel, sest tegemist on kiriku õpetust defineeriva ja selgitava dokumendiga. Entsüklikaid tuntakse enamasti nende ladinakeelse teksti algfraasi järgi, näiteks paavst Leo XIII (ametis 1878–1903) entsüklika „Rerum novarum” (1891), mis selgitas kiriku õpetust sotsiaalküsimustes. Harvem on entsüklika nimetust kasutatud ka anglikaani ja õigeusu kiriku piiskoppide läkituste kohta.
