Kaitseväe kontekstis kõneldakse struktuuriüksusest üldjuhul kui Kaitseväe struktuuriüksusest. Sõna kasutades tuleb jälgida, et ei tekiks väärmõistmisvõimalust: kas mõeldakse sõna üldkeeletähendust ('mis tahes ettevõtte või organisatsiooni allüksus') või kitsamat, Kaitseväega seotud tähendust ('loetud hulk Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevaid üksusi'). Selleks et vältida mitmeti mõistetavust, on soovitatav esimesel mainimisel kasutada terminit täiendiga "Kaitseväe".
Kaitseväe struktuuriüksused jagunevad sõjaaja üksusteks ja alaliselt tegutsevateks struktuuriüksusteks. Struktuuriüksus võib olla sõjaaja üksus või alaliselt tegutsev struktuuriüksus või samaaegselt nii sõjaaja üksus kui ka alaliselt tegutsev struktuuriüksus.
Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on järgmised struktuuriüksused: 1) Kaitseväe peastaap; 2) merevägi; 3) õhuvägi; 4) maakaitse; 5) erioperatsioonide väejuhatus; 6) küberväejuhatus; 7) luurekeskus; 8) sõjaväepolitsei; 9) toetuse väejuhatus; 10) 1. jalaväebrigaad; 11) 2. jalaväebrigaad; 12) Kaitseväe Akadeemia; 13) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent.
