Vana-Kreeka kaubalinnas Eleas tekkis umbes 530. aastal eKr filosoofiline koolkond, mida nimetati Elea koolkonnaks, ka eleaatideks ja elealasteks. Eleaadid arendasid õpetust, mille kohaselt tõeline olemine on ilma erinevusteta ja muutumatu, sest kogu näilik muutlik mitmekesisus on meelepete.
Näited
Parmenidese ja eleaatide arvates oli kogu olev ühtne, jagamatu ja liikumatu.
Oma otsingutega osutuvad eleaadid filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks.
