Vana-Egiptuses alates IV aastatuhandest eKr kuni 5. sajandini pKr eri kujudena kasutusel olnud hieroglüüftähestik, mida kirjutati paremalt vasakule (ka ülalt alla)
IV aastatuhandel eKr arenes piltkirjast arenenud hieroglüüftähestik, milles oli 24 konsonanti tähistavat märki. III aastatuhandel eKr hakati kasutama nn preestrite kirja ehk hieraatilist kirja. 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli kasutusel veelgi enam lihtsustunud, nn rahvakiri ehk demootne kiri, kus olid ka lisamärgid vokaalide tähistamiseks. Hieroglüüfid dešifreeris 1822. aastal prantsuse orientalist, ajaloolane ja keeleteadlane Jean-François Champollion.