Eetne ja eemne (etic, emic; eesti vastetena on kasutatud ka eetiline ja eemiline või etiline ja emiline) on vastavalt kas välise vaatleja või subjekti enda tehtud eristustel põhinev kirjeldus. Terminid on tuletatud mõistepaarist foneetiline ja foneemiline (s.o fonoloogiline) nende üldistusena. Mõisted võttis 1954. aastal kasutusele keeleteadlane Kenneth Pike.
