Maailma ja inimkonna ajaloo jagamine dispensatsioonideks on omane eelkõige protestantlikule (eriti evangelikaalsele) ja mormooni teoloogiale. Õpetust dispensatsioonidest nimetatakse dispensatsionalismiks. Dispensatsioone on kõige lihtsam mõista ajastutena, millest igaühele on omane Jumala ja inimese erinev vahekord või millest igaüks kujutab endast eri etappi Jumala päästeplaani elluviimisel. Piibli tõlgendamise põhjal tuuakse tavaliselt välja 3–8 dispensatsiooni. Näiteks üks seitsmeosaline mudel on selline: süütuse ajastu (1Ms 1–3), südametunnistuse ajastu (1Ms 3–8), inimeste valitsuse ajastu (1Ms 9–11), patriarhide ehk tõotuste ajastu (1Ms 12 – 2Ms 19), Moosese ehk seaduse ajastu (2Ms 20 – Ap 1), kiriku ehk armu ajastu (Ap 2 – Ilm 20) ja viimane ajastu ehk Jumala riik (Ilm 20–22).
