Algselt toimusid need detsembris-jaanuaris maaharijate küladionüüsiatena, seejärel alates 6.-5. saj märtsis-aprillis viiepäevaste linnadionüüsiatena. Viimaste käigus etendati ka rituaale, mile tähendust tundsid vaid preestrid, mistõttu omandasid dionüüsiad müsteeriumi iseloomu. Pidustuste haripunkt oli falloserongkäik, kus kanti suure suguliikmega Dionysose kuju ja lauldi erilisi hümne e ditürambe. Dionüüsiate käigus toimusid üleüldised ohtra veinijoomise ja tantsudega ohjeldamatud lõbustused e orgiad. Arhailisel ajal eriti Väike-Aasias olid orgiad metsikud ohvritalitused, mille käigus purjus naisosalejad e menaadid elusaid loomi tükkideks rebisid, hiljem klassikalisel ajastul muutusid dionüüsiad kontrollitavateks kultuspidustusteks.