Püha perekonna päeva pühitsemise idee algatajaks on Quebeci esimene piiskop François Montmorency de Laval (1623–1708). Alates 1893. aastast on püha perekonna päeva tähistamine, mis katoliku kirikus paigutub suurpühade hulka, määratud paavst Leo XIII (ametis 1878–1903) korraldusega. Pärast Vatikani II kirikukogu paigutub püha jõulupäeva (25. detsembri) ja püha Jumalasünnitaja Maarja suurpüha (1. jaanuaril) vahepealsesse aega, eelistatavalt pühapäevale. Kui 25. detsember on pühapäev, peetakse seda püha 30. detsembril. Kirikus on selle päeva lugemistes keskseks teemaks Joosepi ja Maarja templiskäik koos Jeesusega, kus nendega kohtusid Siimeon ja naisprohvet Hanna (Lk 2:22–39). Katoliku traditsioonist alguse saanud tähtpäeva tähistavad nüüdisajal ka anglikaanid, luterlased jt läänekristlased. Õigeusu kirik pühitseb pühade esivanemate pühapäeva kaks nädalat enne jõule.