denotatsioon

substantive

EKI Combined Dictionary 2026

Last modified 21.04.2025

sõna või märgi otsene, esmane tähendus, sõna ja reaalse objekti vaheline seos, vastav sõnatähenduse seletus (nt sõnaraamatus)

Translations

ID 575159 Last modified 21.04.2025

Domain semiology

denotatsioon

denotaat

denotation

denotatum

tähistaja vahendusel väljendatud märgi (sõna) esmane, otsene tähendus
Good to know
- Denotatsioon, denotaat (denotation) on tähistaja vahendusel väljendatud märgi (sõna) esmane, otsene tähendus. Konnotatsioon (connotation) on tähendusliku üksuse denotatsiooni suhtes teisene tähendus, mis on seotud individuaalse kogemusega ja hetke sotsiokultuurilise kontekstiga; lisatähenduse tekkimine. Konnotatiivsete tähistajate (konnotaatorite ehk stiili ühikute) kogum moodustab retoorika, konnotatiivsete tähenduste (konnotatsioonide) terviksüsteem aga ideoloogia. Vt osutus, tähendus.

denotatsioon

Usage examples

Ühelt poolt mõjub film reaalsuse koopiana, kujutise ja tähenduse vaheline distants on minimaalne, nad on sisuliselt kattuvad - kujutatav objekt ongi kujutise tähendus (denotatiivne tasand). Teisalt on filmiloojate võimuses seda loomulikku tähendust ümber tähendustada, muutes kujutise millegi muu sümboliks. Näiteks Sergei Eisensteini filmis "Soomuslaev "Potjomkin"" (1925) ei asendanud kuke kujutis kukke kui sellist, vaid oli esitatud revolutsiooni sümbolina. Seda lisatähendust nimetatakse ka filmitähenduse konnotatiivseks tasandiks.

denotaat

denotation

denotatum

Inflection Type 22e

denotatsioon	denotatsioonid
denotatsiooni	denotatsioonide
denotatsiooni	denotatsioone ~ denotatsioonisid

денотация

Searching web examples...

Searching translated usage examples...