märgitüüp tõlgendi suhtes, mille puhul esitis esitab tõlgendile teatud kvaliteediga objekti kui reeglipärast, põhjendatut
Hea teada
Adum (rheme, ka rhema, seme), nending (dicent, dicisign, ka pheme) ja argument (argument, ka delome) on märgi tüübid tõlgendi suhtes. See eristus on vastavalt mõiste (predikaadi), väite (propositsiooni, konstateeringu, fakti) ja põhjenduse (argumendi, järelduse) eristuse üldistus. Adumi puhul esitab esitis tõlgendile teatud kvaliteediga objekti kui võimalikku, nendingu puhul esitab ta objekti kui tegelikku, argumendi puhul kui reeglipärast, põhjendatut. Jaotus pärineb C. Peirce’ilt. Vt ka märgi tüübid esitise suhtes — toon, tooken, tüüp, samuti märgi tüübid objekti suhtes — ikoon, indeks, sümbol.
Argument on märk, mis selle tõlgendi jaoks on seaduspära märk. Argumendi suhtes on harjumused ja veendumused aluseks teadmisele, et mingi konkreetne märk on ühendatud just sellise tõlgendiga. Argument ütleb ette, kuidas objekti tõlgendada, milline järeldus sellest teha.
