Dekretaalid olid keskaegse roomakatoliku kanoonilise õiguse põhidokumendid. Pärast esimese dekretaalide kogumiku „Decretum Gratiani” koostamist 12. sajandi esimesel poolel mõisteti peagi selle ebapiisavust ning mitmed kanoonilise õiguse spetsialistid hakkasid tegelema sellest välja jäänud dekretaalide uurimise ja koondamisega, eristudes sellega „Decretumit” uurinud dekretistidest. Need dekretalistidena tuntuks saanud teadlased panustasid oluliselt mitme 13. sajandi alguses ilmunud dekretaalide kogumiku koostamisse ja kommenteerisid neid, mõjutades oluliselt roomakatoliku kanoonilise õiguse arengut ja kodifitseerimist.