Metodismis on alates selle rajaja John Wesley (1703–1791) aegadest rõhutatud kiriku eri osade samaaegset autonoomiat ja teineteisest sõltuvust, lükates tagasi nii range ülevalt alla hierarhia (traditsiooniline episkopaalne mudel) kui ka koguduste täieliku iseseisvuse (kongregatsionalistlik mudel). Kiriku sees seob kõiki omavahel allumine samale õpetusele ja kirikukorrale, samuti üldkonverentsi autoriteedi tunnistamine. Läbi sama õpetuse ja kirikukorra tunnistamise on tagatud ühendus ka muidu iseseisvalt tegutsevate metodisti kirikute vahel. Kiriku eri osade ja juhtimistasandite vahelise sideme ja ühenduse rõhutamine on oluline osa metodisti teoloogiast ja identiteedist.