Efesose kirikukogu kutsus kokku Ida-Rooma keiser Theodosios II (ametis 402–450), et kristlaskond jõuaks ühisele seisukohale Konstantinoopoli peapiiskopi Nestoriose (u 386 – 450) kristoloogiliste ja marioloogiliste õpetuste suhtes. Kirikukogul võeti vastu kaheksa kaanonit, millega mõisteti Nestorios ja tema järgijad hukka kui hereetikud, kinnitati Nikaia kirikukogul vastu võetud usutunnistuse sõnastus ning tunnistati Küprose kiriku iseseisvust, sõnastades sellega ühtlasi kiriku territoriaalse jaotuse ja autokefaalia algsed põhimõtted. Nestoriose õpetust hukka mõistes kinnitas kirikukogu, et Jeesuses Kristuses ei ole kahte isikut ehk hüpostaasi, vaid üks isik kahe, jumaliku ja inimliku loomusega. Sellest lähtuvalt tunnistati õigeks ka neitsi Maarja nimetamine Jumalasünnitajaks (kreeka keeles Θεοτόκος).
