Keha pikkus umbes 4 cm, saba 2 cm, kaal 2,5–3,0 g. Elavad Euroopa ja Aasia parasvöötme metsades. Toiduks peamiselt putukad jt selgrootud ning taimede seemned. Eestis on tavalised mets-karihiir Sorex araneus ja väike-karihiir Sorex minutus. Maailmas tuntakse kokku u 260 karihiire liiki. Põhiliselt maismaaloomad, kuid esineb ka vee-eluviisiga liike. Nendest esineb Eestis näiteks vesimutt. Tungivad sügiseti tarudesse ja häirivad oma liikumisega talvituva mesilaspere rahu. Toituvad peamiselt talikobarast alla kukkuvatest mesilastest. Joogiks kasutavad kärgedele tekkivat kondensvett. Sagedamini esineb karihiiri seal, kus tarude all või nende läheduses on rikkalikult kulu või muid kõdunevaid taimejäänuseid. Tõrjeks tuleb mesilastarude lennuavad kaitsta juba oktoobrikuus 1×1 cm silmaga traatvõrguga. Suvel tuleb tarude ümbruses olev taimik maha niita ja hoida puhtad ka tarude alused.
