Üldpiht ehk ühispiht (ld actus paenitentialis) on jumalateenistuse osa, millega kogudus valmistub Jumala sõna kuulamiseks ning armulauale tulekuks, öeldes üheskoos patutunnistuse ja võttes vastu pattude andeksandmise. See on teada algkiriku aegadest, nt Didachē (u aastal 100) järgi: "Issanda päeval kokku tulles murdke leiba ja tänage, olles tunnistanud enne oma üleastumised, et teie ohver oleks puhas" (XIV. 1). Koguduse ühiselt loetud patukahetsuspalved on uskkonniti veidi erinevad. Enamasti algab palve sõnadega: „Kõigeväeline Jumal, halastaja Isa! Mina, vaene patune inimene, tunnistan Sinule oma patud üles ...” Õigeusu liturgias loetakse ühine patukahetsuspalve vahetult enne armulaua vastuvõtmist. Ühispihi akti tuleb eristada avalikust patutunnistusest, kus üksikisik pihib kogu koguduse ees. Avalikku pihtimist rakendati enamasti varakristluses just raskete pattude ülestunnistamisel; on tuntud ka uusaja usuliikumistes, näit metodismi algusaegadel.
