Liikmeannetus on liikmemaksu analoog ja paljud kirikud ning kogudused seda üldse ei rakenda. Kui liikmeannetus on ette nähtud, siis iseloomustab seda regulaarsus (tasumine kord kuus või kord aastas) ja sageli ka kiriku või koguduse poolt kehtestatud soovituslik määr, nt EELK-s on see 1% eelmise aasta netosissetulekust, mõnes vabakoguduses ja viimse aja pühade (mormoonide) kirikus eeldatakse aga liikmeannetust, mis vastab piibellikule kümnisele ehk 10% sissetulekust. Liikmeannetuse tasunu loetakse enamasti kiriku või koguduse täisliikmeks ja sellega võib kaasneda ka mitmeid täiendavaid õigusi (hääleõigus üldkogul, õigus kandideerida või olla nimetatud teatud ametitesse jms).