Koorinunna nimetus võeti kasutusele keskajal, et eristada peamiselt liturgilisele elule keskenduvaid kloostrielanikke peamiselt lihttöid tegevatest ilmikõdedest. Koorinunnadeks nimetati neid seetõttu, et nad osalesid iga päev kloostrikiriku kooris peetavatel tunnipalvustel. Ametlik eristus koorinunnade ja ilmikõdede vahel kaotati Vatikani II kirikukogu reformidega 1970. aastal.
