Plaatpressi eelnevalt soojendatud (30–35°C) mõlemad pooled määritakse vastava seguga, mis ei lase vahal kleepuda pressi plaatide külge. Üldiselt kasutatakse järgmist segu: 100 g glütseriinseepi lahustatakse ühes liitris pehmes vees. Et segu ei vahutaks lisatakse sellele puhast (96°) piiritust senikaua, kuni vaht kaob. Kui piiritust satub segusse natuke rohkem, ei riku see kärjepõhja kvaliteeti, sest ülejääk aurab kiiresti ära. Vahel lisatakse segule ka väike kogus mett. Valatud kärjepõhjal on kaks head omadust: esiteks – mesinik saab kärjepõhjad valmistada oma mesilas toodetud vahast, millega on välistatud võimalused tuua mesilasse väljastpoolt mõnda haigust ja teiseks – valatud kärjepõhi ei veni pesas välja ja selle abil saab väga kvaliteetsed ja tasased kärjed. On täheldatud, et mesilased ei näri valatud kärjepõhja auke. Puuduseks aga loetakse suurt vahakulu (1 kg 9–10 lehte). Suur osa paksust vahalehest jääb ka mesilaste poolt kärje ehituses kasutamata, mistõttu moodustub pesas nn „kasutu vaha”. Esimese plaatpressi valmistas teadaolevalt 1883. aastal Šveitsi mesinik Ritshe.
