Kui algselt olid kanonissid püha Augustinuse (354–430) reegli järgi elanud naised, kes elasid küll vaga ühiselu, kuid ei andnud ordutõotusi ega pidanud loobuma varast, siis kõrgkeskajal arenesid mõnedest sellistest ühendustest täieõiguslikud nunnaordud koos ordutõotustega. Selliseid kanonisse hakati nimetama regulaarkanonissideks. Samuti laienes regulaarkanonisside nimetus regulaarkanoonikute ordude, nagu augustiinlaste-koorihärrade ja premonstraatlaste naisharude ning nendest välja kasvanud naiskongregatsioonide liikmetele, kes nüüdisajal moodustavad suurima osa regulaarkanonissidest.