olukord, kui üks ja seesama preester pühitseb kaks missat samal päeval
Hea teada
Kristluse algusaegadel pühitseti armulauda peamiselt pühapäeviti, st Kristuse ülestõusmist tähistaval päeval, ajapikku lisandusid kolmapäev ja reede, seejärel ka laupäev. Alles 6. sajandi lõpuks muutus üldlevinuks missa pühitsemine iga päev. Järgnevate sajandite jooksul jõuti selleni, et sama preester pühitses kaks, kolm või enam missat päevas. Nii andunud pühendumist missapidamisele hakati piirama kiriklike kaanonitega ja viimaks sätestas paavst Aleksander II (ametis 1061–1073) korra, et üks ja seesama preester tohib pühitseda ühe missa päevas, äärmisel vajadusel ka teise, kui on tarvis pidada hingemissa surnute eest, kuid mitte rohkem. Sellest korrast ei peetud kinni ja paavst Innocentius III (ametis 1198–1216) andis välja sellekohase dekreedi, lubades preestril pühitseda kaks missat päevas ainult jõulude ajal. 19. sajandiks pandi paika täpsed tingimused, mis puhul ja kuidas tohib preester pühitseda kaks missat ühel ja samal päeval. Mõnel juhul on võimalik ka trinatsioon (kolme missa pühitsemine samal päeval). Nüüdisajal on binatsiooni ja trinatsiooni kord sätestatud „Missale Romanumi” juhisega.
