minimaalne tähenduslik eristus, mis jagab tähendusvälja kaheks vastanduvaks pooluseks (jah/ei, olemasolev/puuduv)
Это интересно
Strukturalistlikus keeleteaduses eristavad binaarsed opositsioonid teatud omaduse olemasolu või puudumist, nt saab nende järgi eristada foneeme. Strukturalismis üldisemalt vaadeldi binaarseid opositsioone põhilise tähendusstruktuurina, mis korrastab nii inimmõtlemist (hea/halb, poolt/vastu), ühiskonda (mees/naine, täiskasvanu/laps) kui ka kunstiteoseid (kangelane/vastane, algus/lõpp).
Kultuuri ehituse määravad ära kahetised eristavad tunnused, seega kasutab ta [Lévi-Strauss] müüdi kirjeldamisel vastandusi (binaarseid opositsioone) nagu sakraalne/profaanne, elus/surnud, mees/naine, lubatud/mitte-lubatud,puhas/mittepuhas, oma/võõras. Sensoorsete opositsioonidena märgib ta näiteks toores/keedetud, niiske/kuivning mittesensoorsetena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas.
