Biblitsistlik tõlgendus eitab ilmutuse võimalikkust väljaspool Piiblit ning käsitleb samaaegselt piibliteksti eksimatuna, universaalselt kehtivana, iseenesest mõistetavana, vabana sisemistest vastuoludest ja sellisena kristliku usu ainsa alusena. Taoline rangus teksti suhtes välistab selle kriitilise analüüsi ja loova tõlgendamise. Nüüdisajal seostatakse biblitsismi eelkõige evangelikaalse kristluse ja kristliku fundamentalismiga.