Ašoka ühendas esimesena suurema osa Indiast. Ta laskis brahmi ja teistes tähestikes (kharošthi, kreeka) vastavalt kohalikele keeltele ja kirjaviisidele raiuda kivisammastele suure hulga seadusi ja edikte, mis sageli ülistavad budismi ja keisri budismimeelsust. Vallutanud veriselt ja ohvriterohkelt Kalinga riigi, olevat Ašoka oma 13. valitsemisaastal loobunud budismi mõjul edasistest vallutustest ja kuulutanud sõjad ebakõlbelisteks. Ta käis palverännakutel budismi pühapaikades, millest annavad tunnistust nendesse kohtadesse püstitatud Ašoka sambad. Keiser saatis saadikuid kuulutama budismi ka väljapoole Indiat, läänes kuni Vahemeremaadeni. Tema toetus pani aluse budismi positsiooni tugevnemisele india ühiskonnas ja selle laialdasele levikule.
