en

articulation

1 substantive

Terminological databases

EKI terminibaas Esterm

ID 720690 Last modified 30.12.2004
View dataset
View dataset
Domain fixed parts & moving parts
  • the connection of two parts in such a way (usually by a pin joint) as to permit relative movement
  • an assembly which allows a certain freedom of motion, either rotary or linear
liigend preferred
liigendühendus
šarniir
articulation preferred
Usage examples
  • Articulaiton axis
joint

Foneetika sõnastik

ID 378853 Last modified 16.03.2023
View dataset
View dataset
Domain phonetics
  • kõneelundite koostöös häälikute moodustamine

Loomakasvatuse terminibaas

ID 477168 Last modified 27.12.2022
View dataset
View dataset
  • kahe või enama luu omavahelist liikumist võimaldav ühendus

Nüüdismuusika terminibaas

ID 632095 Last modified 12.10.2024
View dataset
View dataset
Domain music
  • muusikaline parameeter, mille väärtus esindab üksteisele järgnevate helide eraldatuse määra
Good to know
  • Artikulatsiooni väärtused jäävad vahemikku äärmuslik stakaato - äärmuslik legaato.
artikulatsioon

Semiootika terminibaas

ID 575000 Last modified 21.04.2025
View dataset
View dataset
Domain semiology
  • märgisüsteemi liigendumine diskreetseteks ühikuteks, mis sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste
    Good to know
    • Artikulatsioon sätestab muuhulgas süsteemi minimaalsed ühikud, mille kombineerimisel moodustatakse keerulisemaid ühikuid või tekste. A. Martinet osutas, et loomulik keel on topeltartikulatsiooniga, liigendudes esimesel tasandil tähenduslikeks ühikuteks (morfeemid, sõnad, jne), teisel tasandil tähenduseta ühikuteks (foneemid). C. Lévi-Strauss omistas topeltartikulatsiooni ka muusikale (noodid – toonid) ja maalikunstile (kujutis – kujutamise tehnikad). L. Prieto ja U. Eco eristavad artikulatsiooni keerukuse järgi: (1) artikuleerimata süsteemid (nt üksiknumbritega bussiliinid), (2) vaid teise tasandi artikulatsiooniga koodid, mis koosnevad üksnes figuuridest (nt mitmenumbrilised bussiliinid), (3) esimese tasandi artikulatsiooniga koodid, milles pole figuure (nt hotellitubade numbrid, kus esimene number tähistab tavaliselt korrust, teine järjekorda), (4) topeltartikuleeritud koodid, mis on analüüsitavad nii märkideks kui figuurideks (nt loomulik keel või telefoninumbrid), (5) liikuvate artikulatsioonidega süsteemid, mille ühikud võivad olla nii märgid kui figuurid (tonaalne muusika või mängukaardid, mille tähenduslikud elemendid sõltuvad mängust), (6) kolme artikulatsiooniga süsteemid (nt kinokeel). Märgisüsteemi artikulatsioonid on ära määratud koodi poolt ning esitavad märgisüsteemi struktuuri. Vt kood, märgisüsteem, kontinuaalsed ja diskreetsed keeled, struktuur.
artikulatsioon
Usage examples
  • Artikulatsiooni keerukus. Märgiprotsessid loovad diskreetsust, st neid üksusi, millel äratundmine põhineda saab. Sõltuvalt märgisüsteemist võib artikulatsioon olla kas lihtne, piirduda mingi ainsa märgiga, või ka keerukam, mitmekordne. Loomulik keel on kahekordselt artikuleeritud: esmatasandil morfeemid (sõnatüved, liited), teisel tasandil foneemid.
liigendus
articulation

Word forms not available

Etymology not available

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base

Web examples

Online Language Learning Tool SkELL allows users to search for phrases in sentences, collocates and similar words. These examples have been automatically selected and may contain errors.