Kui nüüdisaja luterliku jumalateenistuse uuendatud korra järgi kuulub armulaud tavapärase jumalateenistuse juurde, siis varasemalt seati armulauda harva, enamasti pühapäeviti üks kord kuus või erijuhtudel (näiteks ka suurel reedel ja vana-aastal). Armulauale minekuks valmistuti erilisel viisil (armulauaeelne paastumine, piht).
