Ülempiiskopi tiitli kasutamine õigeusu kreeka ja slaavi traditsioonis on erinev. Kreeka traditsioonis osutab ülempiiskopi tiitel administratiivsele võimule teiste piiskoppide üle, aga slaavi traditsioonis on see aunimetus, mis antakse piiskopile tema isiklike teenete või tema piiskopkonna auväärse positsiooni tõttu. Vanades idakirikutes on ülempiiskop tavaliselt samuti aunimetus. Eestikeelses õigeusu kirjanduses oli „ülempiiskop” eelistatud termin kuni 1940. aastateni, hilisemal ajal on üha enam juurdunud samas tähenduses sõna „peapiiskop”. Nüüdisajal kasutatakse neid sõnu vahel paralleelselt aunimetuse ja ametiastme eristamiseks – sel juhul on ülempiiskop aunimetus ja peapiiskop ametiaste. Muudes keeltes on mõlema tähenduse jaoks kasutusel üks ja seesama sõna.
