Kanoonilise õiguse järgi võivad apostlikud administraatorid olla ajutised või alalised. Ajutise apostliku administraatori võib paavst nimetada piiskopkonda juhtima ajaks, mil piiskop on näiteks haiguse või vangistuse tõttu võimetu oma kohuseid täitma. Alalised apostlikud administraatorid juhivad kiriklikke haldusüksusi (apostlik administratuur), kus poliitiliste olude või katoliiklaste väikese arvu tõttu pole otstarbekas piiskopkonda avada. Tavaliselt on apostlik administraator piiskopipühitsusega, kuid on ka erandeid. Alalise apostliku administraatori õigused on põhimõtteliselt samad, mis tavalisel piiskopkonda valitseval piiskopil, kuid võrreldes piiskopiga on teda lihtsam ametist vabastada.
